2 märts 2020
Sügelus on paljude nahahaigustega kaasnev mure. See on äärmiselt tüütu ja tekitab eiramatut soovi end vahetpidamata sügada ning kratsida. Minudoc.ee perearst Sergey Saadi selgitab, millised võivad olla sügeluse põhjused ning kuidas seda painavat muret leevendada saab.
Perearsti sõnul võib sügelus tekkida nii välisel vaatlusel tervena tunduval nahal kui ka nahapõletiku või lööbega koos. “Sügelemine võib olla ka märk allergiast, aga pikalt kestnud ja leevendamatu sügelus võib olla ka märk mõnest sisehaigusest või hoopis psüühilisest haigusest,” ütleb Saadi.
Sügeluse põhjused tuleb välja selgitada kindlasti siis kui see hakkab inimese igapäevaelu segama. “Kui sügelus kestab juba mitu kuud ja segab ka näiteks inimese und, siis tuleks kindlasti arstiga konsulteerida. Pidev kratsimine muudab olukorra ajapikku veel hullemaks, sest nii tekkivate vigastuste läbi satuvad nahka erinevad allergeenid, bakterid ning viirused.”
Levinuimad nahahaigused, mis tekitavad sügelust, on sellised parasiithaigused nagu sügelised ja täitõbi. Mittenakkushaigustest erinevad ekseemid, villilised autoimmuunhaigused ja ka nõgestõbi. Lisaks on paljud krooniliste nahahaigustega inimesed kinnitanud, et sügelust kasvatab ka liigne väsimus, pingelised perioodid ning stress.
Pikalt kestnud sügeluse põhjustajateks võivad olla ka kilpnäärme ületalitus, diabeet ning erinevad neeru- ja maksahaigused. “Tugev sügelus võib eakatel viidata ka lümfoomi tekkele,” lisab perearst. “Tähelepanelik tasub olla ka siis, kui sügelus tekib kindlates situatsioonides – ka sel juhul võib tegemist olla mõne üldhaiguse sümptomiga.”
Mida aga sügelemise leevendamiseks kodustes tingimustes ära teha saaks? “Alustuseks tuleks garderoobi vaadata ja sealt endale pehmest materjalist õhku läbi laskvad riided valida. Pesta tuleks end kehatemperatuurile võimalikult lähedase veega. Peale pesu tuleks kasutada niisutavat kehakreemi. Küüned tuleks ära lõigata, et sügamisel tekkivaid vigastusi vältida. Sügelevat kohta võib proovida ka jaheda mähisega jahutada. Kui eelnevast abi ei ole, siis tuleks kaaluda ravimite kasutamist – nende kohta saab kõige paremat infot pere- või nahaarsti käest,” soovitab Saadi.
Lae alla MinuDoc äpp
