Krooniline valu
Mis on krooniline valu?
Krooniliseks valuks peetakse valu, mis kestab normaalseks paranemiseks vajalikust ajast kauem ning millel ei ole alati kindlat põhjust. Tavaliselt peetakse valu krooniliseks, kui see kestab rohkem kui 3-6 kuud. Valuga seostuv hoiatussignaal kaitseb inimest ja ta elu, kui valu on akuutses faasis, aga kui see muutub püsivaks, siis hoiatav tähendus kaob. Mis tahes valu võib muutuda krooniliseks. Krooniline valu kestab kuid, sageli aastaid. See võib kaduda ja jälle tagasi tulla. Valu on universaalne ja selle kogemine on iga inimese jaoks erinev. Kõrval- olijate jaoks võib olla raske valu all kannatajat mõista ja valu intensiivsust võidakse alahinnata. Valu all kannataja võib kogeda vastumeelsust oma keha vastu ja igapäevaste tegevuste sooritamine võib olla olulisel määral häiritud. Samuti tuntakse tihti, et ollakse kaotanud kontroll elu üle ja lähedaste ning ühiskonna jaoks ei olda enam kasulik. Mõnikord võib valu kogeja tunda, et teda ei kuulata, nii nagu ta vajaks ning tema kogemus jääb teiste jaoks mõistetamatuks.
Mis on kroonilise valu põhjused?
Kroonilisel valul võib olla palju erinevaid põhjuseid: püsiv koe kahjustumine (nt edasiarenenud vähi korral), neuroloogilised haigused (nt multiple sclerosis), degeneratiivsed haigused puhul (nt artriit) ja ka mitmed teised. Mõndadel juhtudel on kroonilise valu põhjus teadmata- eriti juhtudel, kui valu tekitanud kahjustus on paranenud.
Valu on raskesti hoomatav fenomen ja sisaldab endas peale füsioloogiliste ka emotsionaalseid kognitiivseid, sotsiokultuurilisi, käitumuslikke ja vaimseid aspekte.
Valu tajutakse ajus, eeskätt ajukoores. Valuliin on selline:
Kesknärvisüsteemis on keeruline valuregulatsioonisüsteem, mis normaalses olukorras toimib väga tõhusalt. Meie keha saadab kesknärvisüsteemi pidevalt signaale mitmesuguste tundmuste kohta, aga kõik signaalid ei jõua peaajju: üle 70% neist jääb pidama seljaajus.
Neid signaale sumutavad ajukoorelt seljaaju tagaosadesse laskuvad närviteed ning valusignaali kulgu pidurdavad närvisüsteemi virgatsained (neurotransmitterid). Kui selles tekib tõrge, siis sealt hakkavad läbi minema ka “süütud” signaalid, mida hakatakse valuna tõlgendama. Aju hallaine hulk hakkab vähenema, kui valu pikemat aega kestab. Mida vähem on hallainet, seda tugevamalt valu tajutakse. Need muutused algavad üsna ruttu, juba kolmekuise valutsükli järel. Sümpaatilise närvisüsteemi ülepinge võib jääda püsima, ja nii kujuneb välja nõiaring valu ja üliärritnud närvisüsteemi vahel.
Valu on raskesti hoomatav fenomen ja sisaldab endas peale füsioloogiliste ka emotsionaalseid kognitiivseid, sotsiokultuurilisi, käitumuslikke ja vaimseid aspekte.
Valu tajutakse ajus, eeskätt ajukoores. Valuliin on selline:
- Kogetakse valuärritust
- Valuimpulss kulgeb nahalt retseptorite ja närvikiudude vahendusel elektrisignaalina ajusse eeskätt ajukoorde
- Ajus töödeldakse ja tõlgitsetakse signaali ning sellele antakse kiiresti tähendus. Mõne sekundiga jõuab teadvusesse infokogum, mis koosneb järgnevatest osadest: valu asukoht ja tugevus, valu ebameeldivus ja muud sellega seostuvad tunded. Valu paremaks valitsemiseks on vaja teada, kuidas mõjutavad valutunnet varasemad kogemused, mured, hirmud ja negatiivsed ootused, ning asuda neid sihikindlalt muutma.
Kesknärvisüsteemis on keeruline valuregulatsioonisüsteem, mis normaalses olukorras toimib väga tõhusalt. Meie keha saadab kesknärvisüsteemi pidevalt signaale mitmesuguste tundmuste kohta, aga kõik signaalid ei jõua peaajju: üle 70% neist jääb pidama seljaajus.
Neid signaale sumutavad ajukoorelt seljaaju tagaosadesse laskuvad närviteed ning valusignaali kulgu pidurdavad närvisüsteemi virgatsained (neurotransmitterid). Kui selles tekib tõrge, siis sealt hakkavad läbi minema ka “süütud” signaalid, mida hakatakse valuna tõlgendama. Aju hallaine hulk hakkab vähenema, kui valu pikemat aega kestab. Mida vähem on hallainet, seda tugevamalt valu tajutakse. Need muutused algavad üsna ruttu, juba kolmekuise valutsükli järel. Sümpaatilise närvisüsteemi ülepinge võib jääda püsima, ja nii kujuneb välja nõiaring valu ja üliärritnud närvisüsteemi vahel.
Mida kroonilise valu korral teha?
Otsi õiget teavet
Väga oluline on saada valu kohta adekvaatset infot. Valuga toimetulek võib olla emotsionaalselt raskem, kui selle täpset põhjust ei teata. Eestis tegutseb valuselts, mille kodulehelt saab täiendavad infot valuga tegelevate spetsialistide koha.
Puudutused
Silitamine, kallistamine ja hellitus stimuleerivad vaimu mitmel moel. Puudutus ja massaaž rahustavad organismi, vähendavad stressihormooni kortisooli eritumist, alandavad vererõhku ja aitavad stressist üle saada.
Räägi oma tunnetest
Tunnetel võib olla tervisele väga suur mõju. Kuigi positiivne mõtlemine annab jõudu, on tervise ja valutalitlemise sesukohalt vajalik anda ruumi ka negatiivsetele tunnetele. Paljud kroonilise valu käes vaevlejad lämmatavad oma tundeid kas siis argusest, kohusetundest või selleks, et kaitsa ennast või teisi ebameeldivate emotsioonide eest. Tunnede väljendamine on oluline, selleks et need ei koguneks kehas pingetena.
Tervendav teadvelolek
Teadvelolek on meditatsiooni ehk mõtiskluse moodus, mis õpetab avatud, heatahtlikult uudistavat ja tunnustavat, aktsepteerivat suhtumist iseendasse, elujuhtumeisse ja kogetud tunnetesse. Teadvelolekuharjutusi leiad siit:
https://vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-harjutused/
Väga oluline on saada valu kohta adekvaatset infot. Valuga toimetulek võib olla emotsionaalselt raskem, kui selle täpset põhjust ei teata. Eestis tegutseb valuselts, mille kodulehelt saab täiendavad infot valuga tegelevate spetsialistide koha.
Puudutused
Silitamine, kallistamine ja hellitus stimuleerivad vaimu mitmel moel. Puudutus ja massaaž rahustavad organismi, vähendavad stressihormooni kortisooli eritumist, alandavad vererõhku ja aitavad stressist üle saada.
Räägi oma tunnetest
Tunnetel võib olla tervisele väga suur mõju. Kuigi positiivne mõtlemine annab jõudu, on tervise ja valutalitlemise sesukohalt vajalik anda ruumi ka negatiivsetele tunnetele. Paljud kroonilise valu käes vaevlejad lämmatavad oma tundeid kas siis argusest, kohusetundest või selleks, et kaitsa ennast või teisi ebameeldivate emotsioonide eest. Tunnede väljendamine on oluline, selleks et need ei koguneks kehas pingetena.
Tervendav teadvelolek
Teadvelolek on meditatsiooni ehk mõtiskluse moodus, mis õpetab avatud, heatahtlikult uudistavat ja tunnustavat, aktsepteerivat suhtumist iseendasse, elujuhtumeisse ja kogetud tunnetesse. Teadvelolekuharjutusi leiad siit:
https://vaikuseminutid.ee/vaikuseminutite-harjutused/