Tähelepanu!

Pentsik lugu - me ei toeta Sinu veebilehitsejat. Palun lae alla Chrome, Firefox või Opera, et kõik töötaks nii nagu peab.

Pentsik lugu - me ei toeta Sinu veebilehitsejat. Palun lae alla Chrome või Opera, et kõik töötaks nii nagu peab.

Pentsik lugu - me ei toeta Sinu veebilehitsejat. Palun kasuta Safari 11, et kõik töötaks nii nagu peab.

Viha

Mis on viha?

Viha on emotsionaalne seisund, mis võib olla erineva intensiivsusega alates ärrituvusest kuni raevuni välja. Sellega kaasnevad nii füsioloogilised kui ka bioloogilised muutused- vererõhk kõrgeneb ja tõuseb hormoonide ning adrenaliini tase. Viha võib olla põhjustatud nii välistest kui ka sisemistest teguritest. Me võime olla vihased mõne inimese või olukorra peale, aga võime seda tunda ka iseenda suhtes.

Viha võivad tekitada ka varasemalt kogetud traumad või muud mälestused, mida ei olda enda jaoks läbi töötatud.

Vihal nagu ka kõigil teistel emotsioonidel on oluline roll inimeste autoregulatsioonis. See on märk, et meie piiridest on üle astutud. Samuti võimaldab see meil ennast kaitsta. Mõnikord võib olla viha taga ka mõni teine emotsioon, mida ei taheta või ei olda valmis tundma.

Miks viha tekib?

Viha on organismi loomulik vastus ohule. See võib esile kutsuda agressiivseid tundeid ja käitumist, mis võimaldavad meil võidelda ja ennast kaitsta olukorras, kus meid rünnatakse. Inimesed kasutavad mitmeid erinevaid teadvustatud ja teadvustamata viise, selleks et vihaga toime tulla. Mõned inimesed väljendavad oma viha vahetult ja spontaanselt hetkel, kui see tekib. Teised jälle on harjunud viha alla suruma ja pööravad selle enda sisse. Kolm põhilist vihaga toimetulekuviisi on selle väljendamine, tagasi hoidmine ja rahunemine. Viha väljendamine konstruktiivsel moel nõuab enesekehtestamist. Oluline on väljendada oma vajadusi selgelt ja viisakalt. Mõnikord on oluline viha tagasi hoidmine, selleks et maha rahuneda ja pärast rahulikumal moel ennast väljendada. Oht on selles, et kui viha summutades seda hiljem ei väljendata, siis võib see viia vaenulikkuseni pikas perspektiivis. Samuti võib väljendamata viha tekitada terviseprobleeme. Kui viha läbi töötatakse ja seda tervel moel väljendatakse, siis saab toimuda rahunemine.

Kuidas vihaga toime tulla?

Lõdvestumine

Otsi võimalusi pinge maandamiseks. Võid proovida teha hingamisharjutusi. Siin on mõned näited:

  • Hinga sügavalt ja pööra tähelepanu sellele, et õhk liiguks kuni kõhuni ja tagasi.
  • Korda mõttes sõnu “Rahu”; “Kõik on korras”.
  • Kujutle enda jaoks rahulikku ja turvalist kohta (nt randa või metsa)


Hingamis- ja lõõgastusharjutusi leiad ka näiteks Peaasi.ee lehelt: https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/

Erinevaid hingamis- ja lõdvetusharjutusi võib leida ka youtube’st. Leia endale selline, mis on just Sinu jaoks meeldiv, sobiva rütmi ja kulgemisega.

Kehaline aktiivsus

Proovi leida viise, kuidas viha enda jaoks füüsiliselt välja elada. Võid jalgadega vastu põrandat trampida või pikali heita ja käte-jalgadega vastu maad lüüa. Oluline on leida viis, mis sulle endale ega teistele liiga ei teeks. Iga inimese jaoks sobib erinev viha füüsiline väljendamine- mõnele poksitrenn, teisele jooksmine. Leia enda jaoks kõige sobivam variant.

Mõtlemine

Pane tähele, millised mõtted sul vihastamise hetkel peast läbi käivad. Võimalik, et me muudame oma mõtetega viha veel intensiivsemaks. Proovi mõtteid vaadelda ja kasutada ka teadveloleku tehnikaid, selleks et vajadusel nendest eemalduda ja n.ö. kainema peaga olukorda näha. On tõenäoline, et vihahoos muutuvad ka meie mõtted äärmuslikumaks ja must-valgeks.

Ennastkehtestav käitumine

Viha on meie jaoks sõnum, et mingi meie jaoks oluline väärtus on ohus või isiklikest piiridest on üle astutud. Seetõttu on oluline kindlaks teha, mis on meie konkreetsed vajadused ja seejärel neid selgelt ning “mina seisukohast” väljendada ilma teisi inimesi süüdistamata ega ründamata.