Tähelepanu!

Pentsik lugu - me ei toeta Sinu veebilehitsejat. Palun lae alla Chrome, Firefox või Opera, et kõik töötaks nii nagu peab.

Pentsik lugu - me ei toeta Sinu veebilehitsejat. Palun lae alla Chrome või Opera, et kõik töötaks nii nagu peab.

Pentsik lugu - me ei toeta Sinu veebilehitsejat. Palun kasuta Safari 11, et kõik töötaks nii nagu peab.

Mis on vaktsineerimine?

Vaktsineerimine on väga looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohtude ja vaevadeta. Vaktsineerimine immuunsüsteemi ei kahjusta.

Eesti riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse lapsi alates imikueast kuni täiskasvanuks saamiseni nakkushaiguste vastu, mille põdemisel või levimisel võivad olla tõsised tagajärjed. Hetkel on riiklikus immuniseerimiskavas lastele plaanis immuniseerimised järgmiste haiguste vastu:

  • tuberkuloos
  • rotaviirus
  • hepatitis b
  • diphteria
  • tetanus
  • pertussis/whooping cough (acellular)
  • poliomyelitis
  • Haemophilus Influenza
  • mumps
  • measles
  • rubella
  • HPV (Human Papilloma Virus)

Üle 18-aastastele kodanikele on riikliku immunisserimiskava alusel tasuta tagatud difteeria-teetanuse vastane immuniseerimine iga 10 aasta järgi. Trauma korral on vaktsineerimise intervall 5 aastat. Vaktsineerimine on vabatahtlik. Lapse ja piiratud teovõimega isiku vaktsineerimise üle otsustab lapsevanem või tema seaduslik esindaja.

Inimese enda kulul tehtavate vaktsineerimiste üle saab iga inimene ise otsustada. Osad on vaktsiinid, mis soovitatud väikelastele (pneumokoki vaktsiin). Osasid nimetatakse ka reisivaktsiinideks, kuna mitmed neist on nõutud erinevatesse riikidesse sissesõidul (nt kollapalviku vastane vaktsineerimine Keenias). Kalendriväliseid vaktsiine on võimalik teostada pereastikeskustes ja vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkuskabinettides). Võimalik on vaktsineerida järgmiste haiguste vastu:

  • tick-borne encephalitis
  • A and B hepatitis
  • typhus
  • poliomyelitis
  • chickenpox
  • meningococcus
  • pneumococcus
  • yellow fever
  • cholera
  • rabies (in case of animal attack, immunization have to done immediately and is free of charge for the patient)
  • HPV (Human Papilloma Virus)
  • influenza (new immunization needed every year)

Vaktsineerimised teostatakse vastavalt kehtivatele skeemidele. Osad vaktsiinid annavad peale vaktsineerimiste teostamist eluaegse immuunsuse. Osade puhul tuleb teha teatud aja järgi nn booster-süst immuunsüsteemi mälurakkude uuendamiseks. Vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed on enamasti kerged ja mööduvad. Pärast vaktsiinisüsti võib tõusta palavik ning süstekoht olla valus, punetav või turses.

Pereõe/perearstiga võta julgesti ühendust kõikide vaktsineerimist puudutavate küsimuste tekkimisel. Enne vaktsineerimist on vajalik patsindi tervisliku seisundi kontroll, tegemaks kindlaks, kas esineb immuniseerimise ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Vastunäidustuste olemasolul vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi.

Arstid, kes saavad aidata

Kahjuks ei leitud ühtegi tulemust.